Kui eelmist harjutust ma ootasin, siis selle kohta ei osanud ma midagi arvata. Aga kuna tegu ühe lühema harjutusega ja tundus rohkem selline "varasema kinnitamine", siis ega vastu ka ei hakanud vaidlema.
Üheteistkümnes harjutus: ümbersõnastamise 6 astet
Lugemiseks: The Six-Step Reframe
Kuulamiseks: Excercise 11: The Six-Step Reframe
Ookei. Millekski päris selliseks ma valmis ei olnud. Ma olen varem korduvalt täheldanud, et minus elaks nagu kaks mina, üks on see teadlik, mida ma tajun suhteliselt hästi ja siis on see keegi teine, kes on nii isepäine, et ma ei saa üldse aru, mis ta eesmärgid on. Muidugi pole võimatu, et tegemist on skisofreenia erijuhuga ja neid alter-egosid on minus rohkem, mis peaks muidugi kõik kellukesed tilisema panema ja kohe hullarisse ennast sisse laskma kirjutada. Ootamatu oli see, et siin harjutuses pöördubki autor selle kontrollimatu isepäise tegelase poole, kellega suhtlemine minu jaoks siiani päris puudutamata maa on olnud. Ja palutakse sellel alateadvusel (nimetagem seda siis nii) valida alternatiivseid käitumismustreid sarnase "ähvardava" olukorra lahendamiseks. Minu puhul siis hetked, mis hoogusid tekitavad. Ja siis kutsutakse veel teisigi sisemisi minasid sama asja tegema ning välja valima veelgi alternatiivseid lahendusi, mis sobiks neile kõigile. Ja lõpuks mängitakse need veel tulevikuolukordades läbi ka.
Ma ei tea, kas seda uskuda või mitte. Üllatav oli. Valetaksin, kui ütleksin, et teatav skeptitsism minu sees pead ei tõstnud. Aga samas enesetunnet peale tehtud harjutust hinnates ütleksin ma, et midagi juhtus siiski. Minu peas on piirkonnad, üks neist pealae taga osas, teine umbes selles kohas, kus visuaalselt võiks selgroog pealuuga kokku saada ja need kihelevad. Tahaks nagu sügada neid kohti, aga näppe oma pealuu sisse ma ju pistma ei hakka.
No põnev igastahes. Jään huviga ootama neid alternatiivlahendusi sarnase olukorra kättejõudmisel, sest mina neid ju ei valinud. Valis see isepäine mina, kes ei anna kellelegi kunagi aru. Seega ei tea ma ka, mis sellest gemüüsest välja võiks tulla. Aga hoian kursis!
Üheteistkümnes harjutus: ümbersõnastamise 6 astet
Lugemiseks: The Six-Step Reframe
Kuulamiseks: Excercise 11: The Six-Step Reframe
Ookei. Millekski päris selliseks ma valmis ei olnud. Ma olen varem korduvalt täheldanud, et minus elaks nagu kaks mina, üks on see teadlik, mida ma tajun suhteliselt hästi ja siis on see keegi teine, kes on nii isepäine, et ma ei saa üldse aru, mis ta eesmärgid on. Muidugi pole võimatu, et tegemist on skisofreenia erijuhuga ja neid alter-egosid on minus rohkem, mis peaks muidugi kõik kellukesed tilisema panema ja kohe hullarisse ennast sisse laskma kirjutada. Ootamatu oli see, et siin harjutuses pöördubki autor selle kontrollimatu isepäise tegelase poole, kellega suhtlemine minu jaoks siiani päris puudutamata maa on olnud. Ja palutakse sellel alateadvusel (nimetagem seda siis nii) valida alternatiivseid käitumismustreid sarnase "ähvardava" olukorra lahendamiseks. Minu puhul siis hetked, mis hoogusid tekitavad. Ja siis kutsutakse veel teisigi sisemisi minasid sama asja tegema ning välja valima veelgi alternatiivseid lahendusi, mis sobiks neile kõigile. Ja lõpuks mängitakse need veel tulevikuolukordades läbi ka.
Ma ei tea, kas seda uskuda või mitte. Üllatav oli. Valetaksin, kui ütleksin, et teatav skeptitsism minu sees pead ei tõstnud. Aga samas enesetunnet peale tehtud harjutust hinnates ütleksin ma, et midagi juhtus siiski. Minu peas on piirkonnad, üks neist pealae taga osas, teine umbes selles kohas, kus visuaalselt võiks selgroog pealuuga kokku saada ja need kihelevad. Tahaks nagu sügada neid kohti, aga näppe oma pealuu sisse ma ju pistma ei hakka.
No põnev igastahes. Jään huviga ootama neid alternatiivlahendusi sarnase olukorra kättejõudmisel, sest mina neid ju ei valinud. Valis see isepäine mina, kes ei anna kellelegi kunagi aru. Seega ei tea ma ka, mis sellest gemüüsest välja võiks tulla. Aga hoian kursis!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar