Nagu ikka kipuvad reede õhtud pikale venima, isegi kui lihtsalt kodus oled. Pole vajadust kella pealt magama minna ja naudid mingi asja tegemist kuni lõpuni. Olen avastanud, et kohe kui on maagiline kell 11 ületatud, hakkab keha käituma nagu poleks kolm ööpäeva üldse magada saanud ning ei pea ilmselt lisama, mis see kaasnev präänik on. Muidugi tuleb ärevus! Kõhus hakkab keerama, kerge külmavärin ehk tuleb isegi peale, sest keha tõmbub täiesti pingesse ja siis läheb vetsu vahet jooksmiseks. Nagu ikka, siis sõidab ka katus vaikselt ära, sest appi-appi, midagi veidrat toimub ja ma ei saa seda olukorda kontrollida...
Huvitav on, et kui ma varasemaga (umbes kuu või kaks tagasi) neid kergemaid hoogusid võrdlen, siis varem järgnes taolisele enesetundele mitu tundi voodis rullimist, aga eile suutsin ma peale mõningast mõtisklemist praktiliselt koheselt uinuda. Ma ei maganud küll ülemäära kaua, kuid ühe jutiga poole üheksani on omaette saavutus.
Mõned lähedasemad inimesed, kes on veidike kursis mu võitlustega, on vihjanud, et äkki peaks oma depressiooniga midagi ette võtma. Kui ma varem isegi nõustusin nende soovitustega, siis täna hommikul ma veidike isegi naersin taolise mõtte peale. Mul ei ole depressiooni, päriselt ka! Jah, stressi jagub, mingeid veidreaid olukordi ka, kuid see on midagi muud. Tuli meelde, et netis on üks test (ilmselt on neid rohkem, aga seda ühte olen ma varem ka teinud). Prooviks, mis tänane tulemus on.
Testid mõõtmaks depressiooni ja ärevuse taset
Ma täpselt ei mäleta, mis need tulemused mul varem on olnud, aga seda oskan küll öelda, et suht punases ja soovitus oli koheselt midagi ette võtta.
Täna on aga tulemused päris üllatavad. Nagu ma ka kahtlustasin, siis depressioon on olematu, ärevust ikka on. Kuna ma testi täitsin pigem pessimistlikus võtmes andes suuremad skoorid kui ehk tegelikkus päriselt on, siis saadud punktid panid suisa tantsima. Ka ärevuse mõttes olen ma väga palju paremas kohas kui ma kahtlustasin.
Enesetunde põhjalt julgen väita, et see rännaku-meetod, mida ma viimaste nädalate jooksul teinud olen, on mind oluliselt aidanud. Just depressiooni osas. Oma mõttemaailmaga tegelemine on mind pannud lahkama olukordi, mis on olnud kuhugi ära peidetud ja alla surutud. Lisaks olen ma need elutervelt enda jaoks lahti harutanud, ära lahendanud ning isegi minna lasknud. Olen enda kohta palju teada saanud ning päris huvitav kaasnev nähtus, et ma olen enese suhtes oluliselt vähem kriitiline. Kas tõesti võib see tähendada, et ma olen enesega rahu sõlmimas?
Ärevusega on tarvis veel tööd teha. Ma ei ole nõus väitega, mida igal pool arstide ja mittearstide lehtedel jagatakse, et see ebaterve olek jääb kuni elupäevade lõpuni minuga kaasa töllerdama ning sellega tuleb õppida elama. Kõigest on võimalik terveks saada. Küll ehk armide hinnaga, aga seda juhtub ju iga päev meie ümber. Jalutud saavad kõndijateks, vähihaiged terveks jne. Kindlasti on võimalik ka ärevus oma süsteemist kuidagi välja saada. See, et mu ärevushood on oluliselt lühemaks muutunud ja mõnel teisel päeval pole neid enam üldse, on hea vihje, et ärevust saab juhtida! Õigeid tööriistu on lihtsalt tarvis!
Huvitav on, et kui ma varasemaga (umbes kuu või kaks tagasi) neid kergemaid hoogusid võrdlen, siis varem järgnes taolisele enesetundele mitu tundi voodis rullimist, aga eile suutsin ma peale mõningast mõtisklemist praktiliselt koheselt uinuda. Ma ei maganud küll ülemäära kaua, kuid ühe jutiga poole üheksani on omaette saavutus.
Mõned lähedasemad inimesed, kes on veidike kursis mu võitlustega, on vihjanud, et äkki peaks oma depressiooniga midagi ette võtma. Kui ma varem isegi nõustusin nende soovitustega, siis täna hommikul ma veidike isegi naersin taolise mõtte peale. Mul ei ole depressiooni, päriselt ka! Jah, stressi jagub, mingeid veidreaid olukordi ka, kuid see on midagi muud. Tuli meelde, et netis on üks test (ilmselt on neid rohkem, aga seda ühte olen ma varem ka teinud). Prooviks, mis tänane tulemus on.
Testid mõõtmaks depressiooni ja ärevuse taset
Ma täpselt ei mäleta, mis need tulemused mul varem on olnud, aga seda oskan küll öelda, et suht punases ja soovitus oli koheselt midagi ette võtta.
Täna on aga tulemused päris üllatavad. Nagu ma ka kahtlustasin, siis depressioon on olematu, ärevust ikka on. Kuna ma testi täitsin pigem pessimistlikus võtmes andes suuremad skoorid kui ehk tegelikkus päriselt on, siis saadud punktid panid suisa tantsima. Ka ärevuse mõttes olen ma väga palju paremas kohas kui ma kahtlustasin. Enesetunde põhjalt julgen väita, et see rännaku-meetod, mida ma viimaste nädalate jooksul teinud olen, on mind oluliselt aidanud. Just depressiooni osas. Oma mõttemaailmaga tegelemine on mind pannud lahkama olukordi, mis on olnud kuhugi ära peidetud ja alla surutud. Lisaks olen ma need elutervelt enda jaoks lahti harutanud, ära lahendanud ning isegi minna lasknud. Olen enda kohta palju teada saanud ning päris huvitav kaasnev nähtus, et ma olen enese suhtes oluliselt vähem kriitiline. Kas tõesti võib see tähendada, et ma olen enesega rahu sõlmimas?
Ärevusega on tarvis veel tööd teha. Ma ei ole nõus väitega, mida igal pool arstide ja mittearstide lehtedel jagatakse, et see ebaterve olek jääb kuni elupäevade lõpuni minuga kaasa töllerdama ning sellega tuleb õppida elama. Kõigest on võimalik terveks saada. Küll ehk armide hinnaga, aga seda juhtub ju iga päev meie ümber. Jalutud saavad kõndijateks, vähihaiged terveks jne. Kindlasti on võimalik ka ärevus oma süsteemist kuidagi välja saada. See, et mu ärevushood on oluliselt lühemaks muutunud ja mõnel teisel päeval pole neid enam üldse, on hea vihje, et ärevust saab juhtida! Õigeid tööriistu on lihtsalt tarvis!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar