Kuvatud on postitused sildiga Toitumine. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga Toitumine. Kuva kõik postitused

neljapäev, 2. jaanuar 2020

Geert: Nädal 3, keha eest hoolitsemine

Terves kehas terve vaim? Nii nad vähemalt räägivad. Olen seda teemat siin varem ka käsitlenud, et paremaks enesetundeks peab hoolitsema ka oma keha eest. Ennekõike räägin siin toitumisest, liigutamisest ja ka puhkusest.

Ärevus on selline huvitav seisund, kus aju skännib kogu aeg kehas ja keha ümber toimuvat üritades tuvastada ebakõlasid, mille peale saaks siis alarmsignaalid üles tõmmata ning paanika poole liduma hakata. Kui nüüd peaks süda tugevamalt põksuma või seedehäire ründama, hakkad ise ka uskuma, et minuga ongi midagi väga viga, sest terve keha nii ju ei käitu ning pahalane ongi pudelist välja lastud!

Et oleks lihtsam oma kolemõtetega tegeleda, välistaks mõned kunstlikult tekitatud raskused meie kehades ja seedesüsteemis. Mis on ju ka mõistlik! Kui kehale ei sobi mingi toiduaine näiteks, milleks ennast nimelt siis stressi ajada?

Kofeiin
Kui mul möödunud aastal isegi hambaid pestes paanikahoo suutsin endale tekitada, oli väga selge, et igasugused ergutilaadsed tooted jalutavad mu menüüst hetkega välja. Sellest peale pole ma kohvi joonud. Geert toob välja, et tegelikult peaks vältima ka kofeiinivaba kohvi, sest mingis koguses on seal kofeiini ikka, pluss ta räägib koleda loo, kuidas kohviubade põhihäda on hallitus ja ega seda siis ei eemaldata kuidagi, vaid röstitakse koos ubadega mõnusalt meie kohvijookidesse. Mmmm, jammi!
Teelehtedes on samuti kofeiini, vahet pole kas roheline või must tee. Nii et täielikuks kofeiini vältimiseks tuleks jääda puuviljaleotiste juurde.


Teobromiin
Teate mis see on? Alkaloid, mis on väga sarnane kofeiinile ja sisaldub suures koguses kakaos! Teobromiin laiendab veresooni ja tal on ka pissihäda tekitav toime sarnaselt kofeiinile. Head aega šokolaad ja kuum kakao!

Kunstlikud suhkruasendajad (Aspartaam E951)
Huvitav on see, et kui muidu räägitakse lihtsalt suhkrust kui kõige hädaorust, siis päris nii see ka pole. Jah, suhtkur pole mingi hea asi, aga iseenesest ei tee ta ka midagi halba. Küll aga on terve rida kunstlikke suhkruasendajaid, mis on päris kahjulikud. Kellel tekitavad need peavalusid, kellel muid tervisehädasid. Ehk siis kõik toredad suhkruvabad tooted tuleks üle vaadata!
Loe rohkem siit: Ülimagusad magusained

Maitsetugevdajad (Naatriumglutamaat E621)
Maitsetugevdajaid pole ma kunagi toodete koostisosade nimekirjast otsinud. Nüüd aga tuleb välja, et on selline tore aine nagu MSG või glutamaat, mida täiesti teadlikult kasutatakse toodete sõltuvuse tekitamiseks. MSG annab ajule teada, et söödav asi on nii mõnus ja kõht ei ole ka veel täis, kuigi tegelikult on kolmas taldrikutäis juba käsil. Nii leiutati ülesöömine! Muideks seda ainet kasutatakse laborirottide nuumamisel. Glutamaati leidub valmistoitudes, näiteks singid, vorstid, pakisupid jms.

Hüdrogeenitud rasvad ehk transrasvad
Ma pole toiduteadlane, seda protsessi ma lahti ei hakka seletama, kuid maakeeli tähendab see vedela taimerasva tahkestamist, et seda oleks võimalik kuskil toidus vormi säilitades kasutada. Margariini tootmine ongi lihtsustatult öeldes vedela taimse õli muutmine hüdrogeenitud rasvaks.

* * *

Füüsiline aktiivsus
Kui üldse ei liiguta, arvab aju, et tema kohus ongi kerget vibra kogu aeg kehas hoida, et lõvi ilmnemisel ikka kindlasti jaksaks põgeneda. Aga kui füüsiline vorm on parem, siis sellist liigset ettevaatust ei rakendata. Nii nad väidavad. Kerge loogika on siin muidugi olemas, kuid ma isiklikult pigem arvan, et asi taandub ka heale enesetundele ja sisemisele rahulolule. Kui tervis korras ja füüsiline enesetunne hea, ei ole ka ebameeldivusnupukesi, mis peaks seda alarmsüsteemi kollasesse või isegi punasesse ajama.

Geert puhkusest ja unest ei räägi eriti üldse, kuid mina tahaks siin selle ka välja tuua. Oluline on lasta närvisüsteemil päevast taastuda. 8h ööund on vajalik! Muidugi on võimalik ka vähema unega toime tulla, kuid seda tehakse millegi muu arvelt. Keha ei saa piisavalt taastuda ning üks hetk annab kuskilt järele!

Kui ma veel tööl käisin, siis tundus selline 8h ööund paras ja piisav. Praegu magan ma 11h ööpäevas nii et ma ärgates olen samas asendis, milles magama jäin ja ma isegi ei imestaks, kui ma ennast mitte kordagi vahepeal ei liiguta. Varem oli mu uni katkendlik, praegu magan nagu nott. Juba see näitab, et ma sain 8h ööunega hakkama, kuid ilmselgelt on mu unevajadus suurem.

Hoolitsege ikka oma keha eest, sest siis on muresid vähem ning pole ärevusel põhjust kõrvus tiliseda.
Vahele ärge unustage endaga viisakaks jääda ning märgata käivitajaid, millele kohe vastulaused märkmikusse üles kirjutada.

* * *

Ei tasu arvata, et paar nädalat on ilma ärevushoogudeta olnud, nüüd ongi vabadus! Ärevusekoll on nagu vaenlane, kes ikka aeg-ajalt tuleb kompama, ehk ta hea soe koht on veel saadaval. Ma olen korduvalt sellesse ämbrisse astunud. Juba kuu aega on elu lill ja PÕMM alguses tagasi. Nüüd ma saan aru küll, milles ma eksisin. Kui vaenlane tuleb koputama, ei tasu esialgse mustri järgi hakata appi karjuma ning ennast süüdistama igasugu jaburates asjades. Tuleb viisakalt endale pai teha ja rõõmustada, et saab taas uusi õpitud meetodeid katsetada vana karvase külalise peal! Mingi aja pärast muutub see juba automaatseks, aga esimesed korrad tuleb jõuga asi läbi teha!

* * *

HEAD UUT PAANIKAVABA AASTAT! :)

reede, 26. aprill 2019

Tänane mõte: paanikahoogudega tuleb sõbraks saada!

Eelmine kord kirjutasin, kuidas lisasin menüüsse probiootikumid ja ashwanga kapslid. Probiootikumide kohta ma ei oska midagi arvata, pole küll aru saanud, et seedimine oleks kuidagi teistmoodi. A-tähega taim aga on vägagi tõhus. Esimestel päevadel oli kogu aeg selline vati-tunne peal, tahaks kohe magama tagasi keerata, aga oluliselt pingevabam on olla. Vahepeal küll krutib ära, kuid kindlasti mitte samamoodi nagu varem. Neljapäeval peale eriti rasket päeva oli väsimus nii suur peal, et kell 7 õhtul arvasin, et ma kukungi jala pealt otse ninuli maha ja muidugi hakkas asi ketrama. Jube naljakas tagant järele mõeldes, katus sõitis ära, aga keha jäi sama väsinuks ja rahulikuks edasi. Mida see aju genereerib omaette, täiesti arusaamatu!

Ja siis ma sattusin kuulama Tara Brachi podcasti, kus ta räägib RAIN-meetodist (Recognize what is happening; Allow the experience to be there, just as it is; Investigate with interest and care; Nurture with self-compassion.) ning muuseas rõhutab ka, et kindlasti ei ole ärevus üks osa sinust. See on "sõbranna", kes on su kehasse sisse kolinud ja nüüd eriti innukalt hoiatab sind iga võimaliku ohu eest. Ole nüüd sina piisavalt asjalik ja filtreeri ignoreeritav häma välja ning lihtsalt kiida teda, et ta nii agar on. Kuulake ise!

Täna oli meil tööl tervisepäev, mis oli keskendunud just vaimsele tervisele. Ja kohe tellimise peale käsitles üks esineja ärevust ja depressiooni nagu Taragi kui haigust, mis on sinu kehasse pesa teinud ja nüüd paneb sind teatud olukordades veidralt käituma. Üks huvitav fakt veel, mida ma ka varem juba kahtlustasin, ärevust tekitavate olukordade vältimine tegelikult hoopis kasvatab ärevust! Lihtne, sa kogu aeg mõtled selle teema peale, et mida sa kõike teha ei saa või kuhu minna, et paanikahoogu ei tuleks. Loogiline ju. Nii et kui on mingi konkreetse asja hirm, siis tuleb seda konkreetset asja just ette võtta!

Võtsin nüüd õhtul ette peaasi.ee külastuse ja mida ma teada sain? Ei saanudki eriti. Veidike pani kukalt kratsima väide, et paanikahoogudest ei saagi kunagi lahti, sa lihtsalt saad nendega sõbraks ja need ei sõiduta sul katust ära. Omamoodi huvitav mõte, aga selles mõttes on ju neist lahti saadud, et hoogu enam ei tule ju! Poteito - potaato?

Ja et meelest ära ei läheks - ANDKE AEGA! Kiiresti ei juhtu midagi! See võtab ikka kuid, kui mitte aastaid, et asjast jagu saada. Ja ma siin jonnin, et 3 nädalat hiljem pole selline nagu 10a tagasi :)

P.S. - Kui eelmisel nädalal neid "toidulisandeid" käisin otsimas ühes esoteerikapoes, jäi mulle poodi sisse astudes silma üks valge kivi. Käisin noppisin oma medikamendid ära, juba maksin, kui järsku ütlesin, et ju ma nägin seda kivi asja pärast ning ostsin ta ära. Eile laps küsib, et kle mis kivi see on ja mida ta teeb? Läksin guugeldasin ja silmad läksid puhta pärani ning lõug vajus lauani, kui lugesin, et kõnealust ingliaurat kasutatakse mõtete puhastamiseks, sisemise tasakaalu leidmiseks ning eriti hea on paanikahäirete puhul. Wow. Tuleb sisehäält rohkem kuulata.

kolmapäev, 17. aprill 2019

Toit, mis toidab ärevust?

Esimestes postides puudutasin põgusalt ka toitumise teemat. Mainisin, et paanikahoo jaoks pole vahet, kas kõhus lendab liblikas või on seedehäire. Hoog vallandub sellegi poolest, sest midagi on seal soolikates nihu või süda taob liiga kiiresti ning tarvis on reageerida. Täiesti sisse õpitud käitumismuster. Nii et igatepidi on mõistlik normaalselt süüa st mitte äärmustesse laskuda. Pole hea ei nälgida, kuigi isu vahest üldse pole, kuid ülesöömine on veelgi õudsam. Tohutu rasvase asja sisseajamine õhtul on ka pigem kirstunaelaks, sest magama sättides on kõhtu maandunud telliskivi ikka sama koha peal ja juhhuu, hoog sai just endale järjekordse triggeri ebamugavustundest.

Oo üllas näoraamat, täna jagas keegi posti probiootikumidest. Alguses kruttisin niisama üle, aga siis hakkasin niite kokku viima kõhuhädade ja ärevuse koha pealt. Kerisin tagasi ja klikkasin lahti. Ning sealt edasi sukeldusin guugli lõputusse maailma. Eks me kõik teame, mis see probiotikum on, hea kõhubakter, aga et neid on palju ja erinevaid ja erinevateks elujuhtumiteks, sellesse polnud ma süübinud. Ja üks huvitav soovitus, kui ostate probiootikume, siis eelistage kapslina, sest tabletis ja pulbrina on bakterid ju maha tapetud ja mingit muutust oodata pole. Loogiline.

Järgnes päris põhjalik uurimustöö erinevate tootjate probiootikumidest. Tunnistan, et see ajas pea sassi ja ega ma ühtegi head soovitust ei saanudki. Ühed kiitsid ühte ja laitsid teist. Samapaljud vastupidi. Nii et võtsin lihtsalt teadmiseks, et ühele sobib üks rohkem kui teisele. Kahju, et pole mingit kvaliteedimärgist, mis ütleks, kui kvaliteetne ja elus see pakutav bakter on. Kõige kindlam on juuretisega asi ise kasvama panna mingi hapupiima sisse, aga mul on niigi kassile muru kasvatamisega tegemist, nii et otsustasin võtta valmis toote, kus on väga palju erinevaid tüvisid esindatud.

Toote kirjeldustest tuli välja ka vihje, et lisaks soolte töö paranemisele töötavad probiootikumid suurepäraselt stressi puhul. On olemas ka mõned inimkatsed, kus tulemused on täiesti rõõmustavad. Kõige lihtsamalt kirjeldaks lahti, et head bakterid kasvatavad pohhuismisoolika, mis mul just puudu on. Velkamm!

Kuidas mul muidu läheb? 

Muutusi on palju, samas on vahest tunne, et muutunud pole mitte midagi. Peale seda, kui alustasin rännakuprotsessiga, siis ärevushood on täiesti talutavad. Noh, sel hetkel on muidugi raske ja lootusetus peal, aga enesetunne pole tegelikkuses üldse nii õudne. Olukorda, kus ma rooman köögi põrandal, sest nii õudne on olla, pole enam juhtunud. No okei, see üks oli ka siis, kui ma olin väga haige ja eriti kehva oli olla. Nii et tõenäoliselt sellist olukorda ei tuleks nii pea lihtsalt lambist ette ka. Kuuma-külma laineid pole ka olnud. Kui ärevushoog tuleb, siis keha tõmbub ekstra pingesse ja kõhus keerutab, kuid sinna ta jääb. Tihtilugu kukub see tunne maha kohe peale seda, kui ma otsustan, et noh, mis tunne see on, mis nüüd tulla tahab.

Ma magan hästi. Päeval on enamasti hästi, kui ma mingit kohvi-viga just ei tee. Aga siis ma tulen koju, tuleb õhtu ja ma tunnen, kuidas terve mu keha nagu läheks pingesse. Ma ei tea, miks see juhtub, aga selline häiriv pinge on sees. Ja siis hakkab mõte uitama ning enesetunne läheb kehvemaks. Ma olen päris veendunud, et kogu see halb enesetunne on mu oma ajutöö vili.

Kuidas ennast lõdvestada? Ma ei tea. Ausalt. Ma natuke võimlen ja sirutan. Enamasti proovin muusikat kuulata või seda hajutamistehnikat kasutada, et sukeldud raamatusse või televisooni. Tähelepanek - ega pinge ei kao sellest kuhugi. Jah, ta läheb hetkeks meelest ära, aga minema mitte. Nii et hambaid pesema minnes tuleb pingetunne jälle vastu võtta ning õhtune ebamugavus-karussell läbi teha. Taaskord, pahaollahit kui sellist enam pole. On ebamugavustunne ning kerget ärevust, kuid päris sellist oksetunnet ja kõhulahtisust on kõvasti vähem.

Eile tegin uuesti ühte viimastest harjutustest, kus läbi kuue sammu programmeeritakse alateadvust uusi käitumismustreid omaks võtma. Ma ei tea, erilisi emotsioone ei tekkinud. Eks tulemused tulevadki hiljem. Tahaks loota, et sellest on abi. Samas ma saan ka aru, et ainult teadvuse ja alateadvusega töötamisest ei pruugi piisata, tuleb kehale ka järeleaitamistunde teha.

Kaalusin arstile pöördumist, et prooviks taas AD-d. Või teeks kerge kuuri rahustitega, mis aitaks kehal taas lõdvestuda. Kuid siis teine pool minust meenutas eelmisi kogemusi ning ma otsustasin, et kuidagi peab käepäraste vahenditega hakkama saama. Kavõi palderjani proovida! Nii et võtsin poest lisaks probiootikumidele ka mingid veidrad kapslid kaasa, mis peaksid just selle sisemise pinge vastu aitama. Olete ehk kuulnud ashwagandhast midagi? Ma midagi olin, kui ma Hiina meditsiiniga tutvusin ja FOHOW kapslitesse süübisin. Looduslik. Kuigi jah, kärbseseen on ka looduslik.

Eks hoian oma edusammudega kursis.

Kust see kõik alguse sai?

See oli ligi kuus aastat tagasi, kui ma tegin läbi oma esimese paanikahoo. Mingit diagnoosi pole mulle pandud, seega meditsiinilises mõttes...