esmaspäev, 6. juuli 2020

Ärevus on sümptom, mitte haigus!

Ei ole kuhugi kadunud. Veeretan ikka päevi ükshaaval õhtusse, mõni on täiesti vägev, teine sutsu kehvem. Paanikahoogusid ei esine, ärevushood on oluliselt kergemad. Kõik tänu harjutamisele ja suurele tööle iseendaga. Lootus on tagasi tulnud, mis ju tegelikult ongi kõige tähtsam!

Jälgin sotsiaalmeedias paari tegelast ning liitusin ühe grupiga, kus saab veits omasugustega ventileerida. Grupp on inglise keeles ja siit tekkis ka küsimus, kas ehk oleks ka eestikeelsest tugigrupist huvitatuid? Eestlane on küll tüüpiliselt omaette ja rääkimine ning teiste kallal mitteilkumine on patt, aga küsin siiski. Ühelt poolt olen ma ammu mõelnud koha peale, kus saaks turvaliselt omasugustega nõu pidada ning kogemusi jagada, samas hirmutab mind see spämmifaktor. Nii et küsimus suurele ringile, kas peaks tegema eestikeelse "Ärevusest vabaks" grupi? Või äkki on mõni selline salajane kuskil juba olemas?

Edit: Siuke koht on täitsa olemas: https://www.facebook.com/groups/318703544917343/

Igastahes, umbes nädala pärast hakkab üks tore veebipõhine ürr, mille korraldajaks Nicky Cullen (No BS Anxiety Support). Sõnavõtjad on küll imekspandavalt vägevad! Nicky on teasereid jaganud ja no ma ei jõua ära oodata! Regasin ennast sinna ning kavatsen lühikesi eestikeelseid kokkuvõtteid ka loengutest teha. Liiga põhjalikult ei saa, sest ei taha Nickyle ka kanna peale astuda ja tema loorberite najal liugu lasta. Samas ei taha ka, et keeleoskus abi leidmisel ja näpunäidete kogumisel takistuseks saaks. Seega oma silm kuningas ning tasub asi ise üle vaadata: https://anxietysupportsummit.com/ ja taustal võoib mind ka jälgida :)


Kust see kõik alguse sai?

See oli ligi kuus aastat tagasi, kui ma tegin läbi oma esimese paanikahoo. Mingit diagnoosi pole mulle pandud, seega meditsiinilises mõttes...