Esimestes postides puudutasin põgusalt ka toitumise teemat. Mainisin, et paanikahoo jaoks pole vahet, kas kõhus lendab liblikas või on seedehäire. Hoog vallandub sellegi poolest, sest midagi on seal soolikates nihu või süda taob liiga kiiresti ning tarvis on reageerida. Täiesti sisse õpitud käitumismuster. Nii et igatepidi on mõistlik normaalselt süüa st mitte äärmustesse laskuda. Pole hea ei nälgida, kuigi isu vahest üldse pole, kuid ülesöömine on veelgi õudsam. Tohutu rasvase asja sisseajamine õhtul on ka pigem kirstunaelaks, sest magama sättides on kõhtu maandunud telliskivi ikka sama koha peal ja juhhuu, hoog sai just endale järjekordse triggeri ebamugavustundest.
Oo üllas näoraamat, täna jagas keegi posti probiootikumidest. Alguses kruttisin niisama üle, aga siis hakkasin niite kokku viima kõhuhädade ja ärevuse koha pealt. Kerisin tagasi ja klikkasin lahti. Ning sealt edasi sukeldusin guugli lõputusse maailma. Eks me kõik teame, mis see probiotikum on, hea kõhubakter, aga et neid on palju ja erinevaid ja erinevateks elujuhtumiteks, sellesse polnud ma süübinud. Ja üks huvitav soovitus, kui ostate probiootikume, siis eelistage kapslina, sest tabletis ja pulbrina on bakterid ju maha tapetud ja mingit muutust oodata pole. Loogiline.
Järgnes päris põhjalik uurimustöö erinevate tootjate probiootikumidest. Tunnistan, et see ajas pea sassi ja ega ma ühtegi head soovitust ei saanudki. Ühed kiitsid ühte ja laitsid teist. Samapaljud vastupidi. Nii et võtsin lihtsalt teadmiseks, et ühele sobib üks rohkem kui teisele. Kahju, et pole mingit kvaliteedimärgist, mis ütleks, kui kvaliteetne ja elus see pakutav bakter on. Kõige kindlam on juuretisega asi ise kasvama panna mingi hapupiima sisse, aga mul on niigi kassile muru kasvatamisega tegemist, nii et otsustasin võtta valmis toote, kus on väga palju erinevaid tüvisid esindatud.
Toote kirjeldustest tuli välja ka vihje, et lisaks soolte töö paranemisele töötavad probiootikumid suurepäraselt stressi puhul. On olemas ka mõned inimkatsed, kus tulemused on täiesti rõõmustavad. Kõige lihtsamalt kirjeldaks lahti, et head bakterid kasvatavad pohhuismisoolika, mis mul just puudu on. Velkamm!
Kuidas mul muidu läheb?
Muutusi on palju, samas on vahest tunne, et muutunud pole mitte midagi. Peale seda, kui alustasin rännakuprotsessiga, siis ärevushood on täiesti talutavad. Noh, sel hetkel on muidugi raske ja lootusetus peal, aga enesetunne pole tegelikkuses üldse nii õudne. Olukorda, kus ma rooman köögi põrandal, sest nii õudne on olla, pole enam juhtunud. No okei, see üks oli ka siis, kui ma olin väga haige ja eriti kehva oli olla. Nii et tõenäoliselt sellist olukorda ei tuleks nii pea lihtsalt lambist ette ka. Kuuma-külma laineid pole ka olnud. Kui ärevushoog tuleb, siis keha tõmbub ekstra pingesse ja kõhus keerutab, kuid sinna ta jääb. Tihtilugu kukub see tunne maha kohe peale seda, kui ma otsustan, et noh, mis tunne see on, mis nüüd tulla tahab.
Ma magan hästi. Päeval on enamasti hästi, kui ma mingit kohvi-viga just ei tee. Aga siis ma tulen koju, tuleb õhtu ja ma tunnen, kuidas terve mu keha nagu läheks pingesse. Ma ei tea, miks see juhtub, aga selline häiriv pinge on sees. Ja siis hakkab mõte uitama ning enesetunne läheb kehvemaks. Ma olen päris veendunud, et kogu see halb enesetunne on mu oma ajutöö vili.
Kuidas ennast lõdvestada? Ma ei tea. Ausalt. Ma natuke võimlen ja sirutan. Enamasti proovin muusikat kuulata või seda hajutamistehnikat kasutada, et sukeldud raamatusse või televisooni. Tähelepanek - ega pinge ei kao sellest kuhugi. Jah, ta läheb hetkeks meelest ära, aga minema mitte. Nii et hambaid pesema minnes tuleb pingetunne jälle vastu võtta ning õhtune ebamugavus-karussell läbi teha. Taaskord, pahaollahit kui sellist enam pole. On ebamugavustunne ning kerget ärevust, kuid päris sellist oksetunnet ja kõhulahtisust on kõvasti vähem.
Eile tegin uuesti ühte viimastest harjutustest, kus läbi kuue sammu programmeeritakse alateadvust uusi käitumismustreid omaks võtma. Ma ei tea, erilisi emotsioone ei tekkinud. Eks tulemused tulevadki hiljem. Tahaks loota, et sellest on abi. Samas ma saan ka aru, et ainult teadvuse ja alateadvusega töötamisest ei pruugi piisata, tuleb kehale ka järeleaitamistunde teha.
Kaalusin arstile pöördumist, et prooviks taas AD-d. Või teeks kerge kuuri rahustitega, mis aitaks kehal taas lõdvestuda. Kuid siis teine pool minust meenutas eelmisi kogemusi ning ma otsustasin, et kuidagi peab käepäraste vahenditega hakkama saama. Kavõi palderjani proovida! Nii et võtsin poest lisaks probiootikumidele ka mingid veidrad kapslid kaasa, mis peaksid just selle sisemise pinge vastu aitama. Olete ehk kuulnud ashwagandhast midagi? Ma midagi olin, kui ma Hiina meditsiiniga tutvusin ja FOHOW kapslitesse süübisin. Looduslik. Kuigi jah, kärbseseen on ka looduslik.
Eks hoian oma edusammudega kursis.
Oo üllas näoraamat, täna jagas keegi posti probiootikumidest. Alguses kruttisin niisama üle, aga siis hakkasin niite kokku viima kõhuhädade ja ärevuse koha pealt. Kerisin tagasi ja klikkasin lahti. Ning sealt edasi sukeldusin guugli lõputusse maailma. Eks me kõik teame, mis see probiotikum on, hea kõhubakter, aga et neid on palju ja erinevaid ja erinevateks elujuhtumiteks, sellesse polnud ma süübinud. Ja üks huvitav soovitus, kui ostate probiootikume, siis eelistage kapslina, sest tabletis ja pulbrina on bakterid ju maha tapetud ja mingit muutust oodata pole. Loogiline.
Järgnes päris põhjalik uurimustöö erinevate tootjate probiootikumidest. Tunnistan, et see ajas pea sassi ja ega ma ühtegi head soovitust ei saanudki. Ühed kiitsid ühte ja laitsid teist. Samapaljud vastupidi. Nii et võtsin lihtsalt teadmiseks, et ühele sobib üks rohkem kui teisele. Kahju, et pole mingit kvaliteedimärgist, mis ütleks, kui kvaliteetne ja elus see pakutav bakter on. Kõige kindlam on juuretisega asi ise kasvama panna mingi hapupiima sisse, aga mul on niigi kassile muru kasvatamisega tegemist, nii et otsustasin võtta valmis toote, kus on väga palju erinevaid tüvisid esindatud.
Toote kirjeldustest tuli välja ka vihje, et lisaks soolte töö paranemisele töötavad probiootikumid suurepäraselt stressi puhul. On olemas ka mõned inimkatsed, kus tulemused on täiesti rõõmustavad. Kõige lihtsamalt kirjeldaks lahti, et head bakterid kasvatavad pohhuismisoolika, mis mul just puudu on. Velkamm!
Kuidas mul muidu läheb?
Muutusi on palju, samas on vahest tunne, et muutunud pole mitte midagi. Peale seda, kui alustasin rännakuprotsessiga, siis ärevushood on täiesti talutavad. Noh, sel hetkel on muidugi raske ja lootusetus peal, aga enesetunne pole tegelikkuses üldse nii õudne. Olukorda, kus ma rooman köögi põrandal, sest nii õudne on olla, pole enam juhtunud. No okei, see üks oli ka siis, kui ma olin väga haige ja eriti kehva oli olla. Nii et tõenäoliselt sellist olukorda ei tuleks nii pea lihtsalt lambist ette ka. Kuuma-külma laineid pole ka olnud. Kui ärevushoog tuleb, siis keha tõmbub ekstra pingesse ja kõhus keerutab, kuid sinna ta jääb. Tihtilugu kukub see tunne maha kohe peale seda, kui ma otsustan, et noh, mis tunne see on, mis nüüd tulla tahab.
Ma magan hästi. Päeval on enamasti hästi, kui ma mingit kohvi-viga just ei tee. Aga siis ma tulen koju, tuleb õhtu ja ma tunnen, kuidas terve mu keha nagu läheks pingesse. Ma ei tea, miks see juhtub, aga selline häiriv pinge on sees. Ja siis hakkab mõte uitama ning enesetunne läheb kehvemaks. Ma olen päris veendunud, et kogu see halb enesetunne on mu oma ajutöö vili.
Kuidas ennast lõdvestada? Ma ei tea. Ausalt. Ma natuke võimlen ja sirutan. Enamasti proovin muusikat kuulata või seda hajutamistehnikat kasutada, et sukeldud raamatusse või televisooni. Tähelepanek - ega pinge ei kao sellest kuhugi. Jah, ta läheb hetkeks meelest ära, aga minema mitte. Nii et hambaid pesema minnes tuleb pingetunne jälle vastu võtta ning õhtune ebamugavus-karussell läbi teha. Taaskord, pahaollahit kui sellist enam pole. On ebamugavustunne ning kerget ärevust, kuid päris sellist oksetunnet ja kõhulahtisust on kõvasti vähem.
Eile tegin uuesti ühte viimastest harjutustest, kus läbi kuue sammu programmeeritakse alateadvust uusi käitumismustreid omaks võtma. Ma ei tea, erilisi emotsioone ei tekkinud. Eks tulemused tulevadki hiljem. Tahaks loota, et sellest on abi. Samas ma saan ka aru, et ainult teadvuse ja alateadvusega töötamisest ei pruugi piisata, tuleb kehale ka järeleaitamistunde teha.
Kaalusin arstile pöördumist, et prooviks taas AD-d. Või teeks kerge kuuri rahustitega, mis aitaks kehal taas lõdvestuda. Kuid siis teine pool minust meenutas eelmisi kogemusi ning ma otsustasin, et kuidagi peab käepäraste vahenditega hakkama saama. Kavõi palderjani proovida! Nii et võtsin poest lisaks probiootikumidele ka mingid veidrad kapslid kaasa, mis peaksid just selle sisemise pinge vastu aitama. Olete ehk kuulnud ashwagandhast midagi? Ma midagi olin, kui ma Hiina meditsiiniga tutvusin ja FOHOW kapslitesse süübisin. Looduslik. Kuigi jah, kärbseseen on ka looduslik.
Eks hoian oma edusammudega kursis.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar