Kui enne oli selline tore meenutamine ja lihtsalt analüüs, siis eelmise harjutusega hakkas sisse tulema elemente oma käitumise mõjutamiseks. Mulle tohutult meeldib käesolev harjutus. Kuid tuleb valmis olla, et siit võib päris ehmatavat tõde kooruda just tulevikku vaadates. Kui muud ei saa, siis arusaama toimuvast ja kuhu edasi tüürime, seda kindlasti! Ees on üks päris põnev sisevaatluse-retk.
Kuues harjutus: teadlike otsuste tegemise protsess
Lugemiseks: The Conscious Decisions process
Kuulamiseks: Excercise 6: The Concsious decisions process
Nagu ikka, tuleb leida hea rahulik koht, kus keegi sind ei sega. Mul on sellega alati jube suur häda, aga veits ajaplaneerimist ja suured kõrvaklapid aitavad kaasa. Rahulik hingamine ja ette tuleb võtta 5-astmeline trepp teel iseendasse. Lõpuks jõuame tee hargnemiseni, mis on siis otsustuskohaks. Vasakule läheb tee, kui asjad jäävad samasuguseks nagu praegu ja paremale tee peale muutust. Esimesena vaadatakse, mida toob vasakpoolne rada.
Paanikahood on kohutavad, ärevus ja pidev pahaollah on nii kurnavad. Ja kui nüüd kruttida viis või isegi kümme aastat aega edasi ja tõdeda, et MITTE MIDAGI pole muutunud, see tõi pisara silma. Tönnisin päris jupp aega tegelikult. Mul hakkas endast lihtsalt metsikult kahju. See pole ju kellegi elu! Ma ei taha selliselt elada! Jah, praegu on iseenesest okei, aga ma pole valmis veel kümme aastat sama koha peal tiksuma ja kogu seda jama 3650 päeva läbi tegema. Täpselt samamoodi! See pole variant, mida kaaludagi!
Mida toob teine parempoolne rada? Mis juhtub siis, kui ma saan ärevusest jagu? Milline mu elu näeb siis välja? Isegi kui mitte midagi muud mu elus ei muutu, siis juba ärevusest vabaks saamine avardab maailma nii palju, et elukvaliteet muutub pööraselt. Olla vaba ja nautida seda, mida soovid ja seda kõike ilma pideva pingeta! Wow. Kujutad ette mõnusat bussisõitu sõpradega kuhugi vägevasse kohta... Või kui ööbid kuskil mujal ja tõesti saadki magada... Või veel parem, puhkad ennast välja! Ma poleks arvanudki, et ma ise võin ennast nii valvsalt vangis hoida... Iseenesest nii pisikesed asjad, aga kui väga nad meid mõjutavad.
Kuidas seda saavutada? Mida on mul vaja, et see muudatus ellu viia? Teed nimekirja omadustest ja asjadest, mis sind sellel teel aitavad ning vastutasuks saad kimbu õhupallidega, iga nimetatud asja kohta üks pall. Pallid tuleb endale sisse hingata ning läbi selle kõik need ressursid omaks võtta.
Peale seda tuleb ka välja öelda tehtud otsus või lubadus, mis viib parema elu suunas. Mina lubasin ärevusest vabaks saada, maksku mis maksab, ning oma kogemusi teistega jagada, et ka teised saaksid seda teha. Ma tean, jõhker jänkilik klišee, olen edaspidi ainult hea ja aitan kõiki abivajajaid, aga häda ajab härja kaevu. Mida kõike me ei luba selle nimel, et natukenegi vähem piinelda. Selline sai siis minu lubadus.
Samal õhtul avasin paanika-blogi ning hakkasin läbitehtavat siia kirja panema.
* * *
Kui ma täna seda posti tehes hakkasin harjutust teistkordselt läbi tegema, et kõike kogetut kirja panna, siis ei läinud kõik päris nii vägevalt kui esimesel korral. Jõudsin teelahkmeni, võtsin vasakpoolse suuna ja mis juhtus? Täna oli seal see lugu, mis eelmine kord ootas mind peale otsust ja muudatust ehk paremal pool. Ma jätsin harjutuse selle peale pooleli, sest ausõna, praegusel hetkel mulle sobib selline tulem suurepäraselt! Ma ei pea ühtegi uut otsust praegu vastu võtma, et oma elu paremaks muuta. Ma olen selle juba ära teinud. Päris vägev!
Eks kui jälle peaks otsustamiseks minema, siis tuleb meelde jätta, et just siis on õige aeg harjutus nr 6 ette võtta ning raske kergeks mõtelda.
Kuues harjutus: teadlike otsuste tegemise protsess
Lugemiseks: The Conscious Decisions process
Kuulamiseks: Excercise 6: The Concsious decisions process
Nagu ikka, tuleb leida hea rahulik koht, kus keegi sind ei sega. Mul on sellega alati jube suur häda, aga veits ajaplaneerimist ja suured kõrvaklapid aitavad kaasa. Rahulik hingamine ja ette tuleb võtta 5-astmeline trepp teel iseendasse. Lõpuks jõuame tee hargnemiseni, mis on siis otsustuskohaks. Vasakule läheb tee, kui asjad jäävad samasuguseks nagu praegu ja paremale tee peale muutust. Esimesena vaadatakse, mida toob vasakpoolne rada.
Paanikahood on kohutavad, ärevus ja pidev pahaollah on nii kurnavad. Ja kui nüüd kruttida viis või isegi kümme aastat aega edasi ja tõdeda, et MITTE MIDAGI pole muutunud, see tõi pisara silma. Tönnisin päris jupp aega tegelikult. Mul hakkas endast lihtsalt metsikult kahju. See pole ju kellegi elu! Ma ei taha selliselt elada! Jah, praegu on iseenesest okei, aga ma pole valmis veel kümme aastat sama koha peal tiksuma ja kogu seda jama 3650 päeva läbi tegema. Täpselt samamoodi! See pole variant, mida kaaludagi!
Mida toob teine parempoolne rada? Mis juhtub siis, kui ma saan ärevusest jagu? Milline mu elu näeb siis välja? Isegi kui mitte midagi muud mu elus ei muutu, siis juba ärevusest vabaks saamine avardab maailma nii palju, et elukvaliteet muutub pööraselt. Olla vaba ja nautida seda, mida soovid ja seda kõike ilma pideva pingeta! Wow. Kujutad ette mõnusat bussisõitu sõpradega kuhugi vägevasse kohta... Või kui ööbid kuskil mujal ja tõesti saadki magada... Või veel parem, puhkad ennast välja! Ma poleks arvanudki, et ma ise võin ennast nii valvsalt vangis hoida... Iseenesest nii pisikesed asjad, aga kui väga nad meid mõjutavad.
Kuidas seda saavutada? Mida on mul vaja, et see muudatus ellu viia? Teed nimekirja omadustest ja asjadest, mis sind sellel teel aitavad ning vastutasuks saad kimbu õhupallidega, iga nimetatud asja kohta üks pall. Pallid tuleb endale sisse hingata ning läbi selle kõik need ressursid omaks võtta.
Peale seda tuleb ka välja öelda tehtud otsus või lubadus, mis viib parema elu suunas. Mina lubasin ärevusest vabaks saada, maksku mis maksab, ning oma kogemusi teistega jagada, et ka teised saaksid seda teha. Ma tean, jõhker jänkilik klišee, olen edaspidi ainult hea ja aitan kõiki abivajajaid, aga häda ajab härja kaevu. Mida kõike me ei luba selle nimel, et natukenegi vähem piinelda. Selline sai siis minu lubadus.
Samal õhtul avasin paanika-blogi ning hakkasin läbitehtavat siia kirja panema.
* * *
Kui ma täna seda posti tehes hakkasin harjutust teistkordselt läbi tegema, et kõike kogetut kirja panna, siis ei läinud kõik päris nii vägevalt kui esimesel korral. Jõudsin teelahkmeni, võtsin vasakpoolse suuna ja mis juhtus? Täna oli seal see lugu, mis eelmine kord ootas mind peale otsust ja muudatust ehk paremal pool. Ma jätsin harjutuse selle peale pooleli, sest ausõna, praegusel hetkel mulle sobib selline tulem suurepäraselt! Ma ei pea ühtegi uut otsust praegu vastu võtma, et oma elu paremaks muuta. Ma olen selle juba ära teinud. Päris vägev!
Eks kui jälle peaks otsustamiseks minema, siis tuleb meelde jätta, et just siis on õige aeg harjutus nr 6 ette võtta ning raske kergeks mõtelda.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar