laupäev, 30. märts 2019

Valgus tunneli lõpus: harjutus nr 5

Ja nüüd oleme jõudnud punkti, kus tuleb alustada tööga ning ette võtta umbes tunnised sisevaatlused, mis võiksid eesmärgile mõned sammud lähemale viia.

Viies harjutus: juhend hirmude vabastamiseks ning uskumuste ja vannete muutmiseks
Lugemiseks: Releasing Fears, Changing Beliefs And Vows
Kuulamiseks: Excercise 5: Releasing Fears, Changing Beliefs And Vows

Algus on sarnane eelmisele harjutusele, tuleb ennast mõnusalt telksiga ruumi sisse sättida, kohale kutsuda mentor ja kaitseingel. Täna tuli Gandalf Hall üksinda. Seal, kus olid eelmise harjutuse puhul suured valged tiivad olnud, seal hõljus lihtsalt valge kuma. Aga äkki see kuma ongi SEE ingel, keda ma kutsuma pidin? No vahet pole, ma ei tundnud, et keegi või miskit puudu oleks ja läksin julgelt ülesandega edasi.

Tuli meenutada ühte negatiivset sündmust, mis on korraliku templi endast jätnud. Ma olin omadega põhikooliajas, täpsemalt ühel koolidiskol. See polnud kool, kus ma käisin. Aga kuna ma hiljuti olin tutvunud uute inimestega ja nemad sinna läksid, siis ma arvasin, et jube tore oleks nendega koos sinna koolipeole minna. Nagu diskodel ikka, siis hakkavad ju tiinekate emotsioonid laineid lööma. Ja kõvemad tegelased olid isegi nurga taga käinud alkoholi mekkimas. Kuniks üks hetk tuli sellest seltskonnast üks veits killeri välimusega piff ja teatas, et ma tulen nüüd temaga kaasa. Üks lühikest kasvu kutt lonkis tal sabas ja vaatas, et ma kuhugi minema ei pääseks. Nad viisid mu ühe ümberkaudse maja hoovi, kus oli üks puukuur. Ma detailidesse ei lasku, mis seal täpselt juhtus, aga üldjoontes oli tütarlapsel mulje, et ma tahan ühte noormeest sealt kambast endale saada ja ta nüüd tuli kindlaks tegema, et seda ei juhtuks. Ütleme nii, et ta tegi selle vägagi kindlaks. Mitte et ma enne oleks talle pilku visanud, aga peale seda ma isegi ei vaadanud ta poole.

Nüüd tuli stseen tagurpidi algusesse tagasi mängida. Ja 2x kiirema tempoga lõpuni ja jälle tagasi. Ja veel kiirust juurde panna. Ja veel, veel, veel. Kuni asjast koorub Benny Hilli Show laadne asi, aga piuksuva taustaheliga.

Järgmisena tuleb kogu stseen ära kaunistada, võimalikult totakalt. Klounidest kuni muude friikideni välja, iseennast kaasa arvatud. Ning kõik esemed on kummist või täispuhutud. Inimestele tuleb vägisi heeliumi sisse suruda ning taustamussiks midagi rõõmsat, isegi naljakat. Ning mängida see stseen uuesti algusest lõpuni, lõpust algusesse, tõsta tempot ja uuesti. Senikaua kuni kõik see üheks suureks klounipudruks muutub. Päris totakas :)

Kui see tehtud, siis tuleb kutsuda see mineviku mina, küll ilma klouniriieteta, enda kõrvale diivanile istuma ning küsida, millised väärarusaamad või uskumused sellest olukorrast tekkusid? Millised lubadused ma endale andsin sel hetkel? Millised eksiarvamused said sealt alguse? Ja nüüd tuleb mängu mentor, kes kõik need vanad uskumused ja lubadused ära pühib. Gandalf Hall oma sauaga tegi sahh-sahh-kärts-mürts ja oligi tehtud. Peaks ütlema, et tõsiselt tasemel mentor. Töö oli kiire ja korralik! Kui vana kraam on eest ära koristatud, peab mentor uue sisendi andma uute uskumuste näol. Ja nüüd on asja võti, need peavad olema positiivselt sõnastatud! Lisaks tuleb mineviku minalt uurida, millised omadused või oskused oleks tal sel ajal abiks olnud, et olukord oluliselt paremini lahendada? Tellimise peale tuleb kohe punt õhupalle, igas õhupallis just see vajalik omadus. Mineviku mina hingab õhupallid endasse ja astub julgelt telekasse tagasi, et olukord uuesti läbi teha...

Päris cool!

Lõpus tuleb saadud tarkus ning uued omadused ka tulevikusituatsioonidesse viia, et siis näha, mismoodi asjad seal välja tulevad. Väga hästi tulevad! Ei üllata millegi pärast :)

Väga kerge oli pärast seda harjutust olla. Jõhker koorem oleks nagu ära võetud. Ja hunnik julgust juurde antud. Ülisürr!

* * *

Ma proovisin seda harjutust mitu päeva hiljem uuesti teha. Ma lihtsalt kuulasin ja mõtlesin, et täitsa pekk, mis toimub? St miks mitte midagi ei toimu? Ühe korra ju õnnestus, miks enam ei tule välja? Siis ma otsustasin, et okei, ma proovin siis sama asja läbi teha, mida eelminegi kord. Ja ma ei suutnud isegi meenutada, mille peale ma olin esimesel korral mõelnud... Hiljem muidugi korralikult pingutades ja märkmeid lapates meenus, aga avastus, et olin vana asja enda jaoks ära lahendanud, see oli päris lahe!

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

Kust see kõik alguse sai?

See oli ligi kuus aastat tagasi, kui ma tegin läbi oma esimese paanikahoo. Mingit diagnoosi pole mulle pandud, seega meditsiinilises mõttes...