neljapäev, 28. märts 2019

Mis on ärevus? Kuidas ma sellega toime tulen?

Kust ma tean, et mul on ärevushäire? Äkki on see pikaleveninud kõhuhäda, mis paneb mind kogu aeg ringi siblima. Ringipaanitsemine ja ülemuretsemine on ka ju täiesti naistele iseloomulik käitumisviis. Pluss veel miljon pisiasja, mis on täiesti tavalised nähtused.

Mina ei ole arst, mina ei saa öelda, kas ja kellel parasjagu ärevusega mingi teema on. Täiesti vabalt võib olla, et see on ajutine pingeline periood ning häirekella pole üldse mõtet lüüa. Kuigi päris tähelepanuta ma ka seda ei jätaks.

Ma olen ideaalne kandidaat ärevushäireks. Mu emotsioon kargab üles-alla, perfektsionist, õiglustunne on maksimaalne ja lisaks mõte rullib kogu aeg mööda erinevaid päevasündmuseid ringi. Mulle lähevad asjad korda, ka need, mis ei peaks isegi kõigutama mitte. Vahest ongi juhtunud, et ma olen nii hõivatud pisiasjadega, et solvav rusikalöök otse näkku, mis on mõeldud mu rivist väljalöömiseks, läheb must täiesti mööda, sest teelepandud solvang jookseb ühest kõrvast sisse ja teisest välja. Nii et kohati võib isegi öelda, et see liigne detailsus isegi kaitseb mind vahetevahel.

Väsimus
Minul algas asi väsimusega. Lapse sünniga keerdus päevarežiim pea peale ning kogunenud unevõlga ei õnnestunud väga pikka aega tagasi teha. Juba see seisund iseenesest on kehale piisavalt ebameeldiv taluda ja kui siia juurde lisada ärrituvus ja emotsioonid, siis palju polegi juurde vaja. Närv on kogu aeg püsti lihtsalt. Ja kui magama lähed ning üleväsimuse tõttu und ei tule, siis krutid oma mõtteid üle vindi ning ärritad ennast veelgi rohkem...

Pinge
Kui ärevus korralikult peale tuleb, siis on selline tunne nagu terve keha oleks krampis. Pinge just õlavööndis on nii hull, et igasugune liigutamine on paras piin. Eks see seletab ka pealispindse hingamise ja pideva vetsuhäda, sest no kuhu see õhk ja fekaalid peaksid minema, kui kehas kõik rakud ennast tihkelt üksteise vastu tõmbavad. Ilmselt toimub selle protsessi jooksul ka vähemalt poolte kehamahlade väljapressimine, sest kuidas muidu neid lõputuid koskesid sinna vetsupotti lahti seletada.

Toitumine
Vähe sellest, et magada ei saa, on ka kogu toitumiskava täiesti segamini. Siit on jube lihtne söömishäire enda jaoks üles korjata. Kui nüüd suurest väsimusest on kehva olla, siis ega sööma ka ei kipu, sest äkki hakkab veel hullem. Lõpuks oled nii näljane, et paned korraga pool lehma pintslisse. Nüüd on teisipidi häda. Nii halb, et olla ei jaksa. Üldiselt on nii, et isegi kui ei taha süüa, siis midagi peab endale vägisi sisse toppima. Väldid võimalikke kõhuvalusid ja ennetad ülepugimist. Proovi kasvõi natukene.

Eksamipalavik
Mina kutsun seda vahest "liblikad kõhus" või eksamipalavikuks. Viimane on kõige lihtsamini mõistetavam inimesele, kellel pole seda häiret õnnestunud endale veel hankida. Pidev põdemine eelseisva pärast. Eksami puhul on lihtne, see saab hinde kättesaamisel läbi. Enamasti kaob see juba eksami alguses ära, sest grande finale nõuab juba kogu tähelepanu endale.

Hoia foon madalal!
Ärevusega on see huvitav asi, et kui sul seda pole, siis lihtsalt pole. Aga kui tuleb, siis sellest lahti saada on maru raske. Sisemine ärevusfoon tõuseb mütaki taevasse ning selle allatõmbamine võtab tohutult aega ja energiat. Nii et alati on lihtsam ärevust tekitavaid situatsioone eos vältida.
Ma jumaldan õudusfilme! Jeebus, kuidas nad mulle meeldivad. Aga ma pole väga mitu aastat isegi turvaliste koduseinte vahel ühtegi vaadata saanud, sest süda puperdab kogu sisemuse pahupidi ja pärast on selline eksamipalavikuline tunne peal, et anna otsad. Järelikult tuleb vältida.

Kofeiin
Kohvi ja energiajoogid on saatanast. Ma ikka vahepeal hommikuti patustan mõne lattega, aga tuleb meeles pidada, et 12h on tervelt veerand tarbitud kofeiinist veel sinu vereringes. Kujuta ette, et sa jood päeva sissejuhatuseks neli espressot. See aga oleks sama hea, kui enne õhtust hambapesu teed kiire kohvishoti ja proovid siis kärmelt magama jääda. No keda sa lollitad? :)

Suhkur
Kahjuks tuleb vältida magusat. Päris ilma muidugi ei saa, aga võimalikult vähene tarbimine aitab kaasa üleliigse energia mittetekkimisele. Kui pole üleliigset energiat, siis ei torgi ka sind keegi tagumikust, et vaja seda või teist või kolmandat või kaheksandat teha või ei kruti selle üle, mis kõik veel tegemata.

Sinu parimad sõbrad
Kummel, ohtralt külma vett, mõistlik toitumine (regulaarne!), füüsiline aktiivsus värskes õhus, sügav rahulik hingamine, püsi terve, rahu iseendaga ning hunnik asendustegevusi!

Siit nimekirjast tahaksid ehk kaks viimast lahtiseletamist saada.

Rahu iseendaga - selle all mõtlen ma just seda saavutamata perfektsionismi ja enese nüpeldamise lõpetamist. Tuled töölt koju, oled veidike tõbine ka lisaks tohutule väsimusele, siis ausõna pole vaja koristama hakata. Need tolmurullid ei kao mitte kuhugi! Ja pealegi, kui kedagi nii õudsalt need häirivad, siis ta hakkab ise neid likvideerima. Sina istu nüüd maha ja PUHKA! Süüa võiks ka! Esmalt tuleb enda eest hoolitseda ja siis alles hakata kohustuste ja muu sellise peale mõtlema. Tihtilugu see lähenemine ei õnnestu, aga tibusammul, üks asi korraga. Varsti on "Ei"-ütlemine nii selge, et üllatad iseennastki!

Asendustegevused tulevad mängu siis, kui sa ei suuda oma mõtteid enam vaigistada. Olenevalt olukorrast on minu asendustegevused mõtete tõrjumiseks film, muusika, autosõit mõne vägeva artisti saatel ja ülla-ülla mängud telefonis. Pole ajuvabamat asja kui mingit mustrit näpuga kokku ajada või loomi kuskilt vangistusest päästa. Issand kui suureks abiks on see nendel koledatel õhtutel, kui aeg venib nagu tatt ja enesetunne on nii halb, et isegi kirjeldada ei suuda. Muidugi hakkab aju siis igasugu idiootsusi tootma ja kõige parem sellisel juhul on ta üldse välja lülitada. Kõigile kasulikum!

Üks asi on siiski veel - UNISTAMINE! Kui mul ikka eriti imelikuks olemine läheb, siis ma võtan ette oma "8 miljoni unistuse". See on siis selline mõtteharjutus, kus mulle antakse 8 meuri ja ma pean nii enda kui teiste elu sellega tohutult heaks tegema. Väga õilis. Miks just kaheksa, ma ei tea. Liiga vähesega saab see mõtteharjutus liiga ruttu otsa, aga kui liiga palju seda pudisevat kätte antakse, siis kaob pinge ära. Nii et mina siis muudan maailma kõigest kaheksa milkuga. Uus valimislubadus? Tehke järgi :)

Kokkuvõtteks võin öelda, et kui see ärevusevärk on jälle kontrolli alla saadud ja neid parimaid sõpru ikka meeles pidada, siis on võimalik päris pikalt (isegi aastaid) ilma igasuguste hädadeta toime tulla. Aga nagu ikka, siis elu kohe armastab igasugu katsumusi ette visata. Piisab ühest väga tõsisest ehmatusest ja tuleb hakata otsast peale. Ma siis nüüd juba väga mitmendat korda jälle alguses ning sedakorda katsetan "Valgus tunneli lõpus" raamatut ärevuse seljatamisel. Ongi paras aeg järgmine harjutus ette võtta.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

Kust see kõik alguse sai?

See oli ligi kuus aastat tagasi, kui ma tegin läbi oma esimese paanikahoo. Mingit diagnoosi pole mulle pandud, seega meditsiinilises mõttes...