Ma vist leidsin vastuse, mida otsisin! Tahtsin teada, kuidas tulla toime füüsiliste hädadega, mis aktiveerivad paanikahoo ja nüüd sama sain ühe infobiti ühest audioraamatust, mis võiks päriselt ka toimida! Päris kindel ei saa olla, sest ma pole päris sellises võtmes saanud asja testida, aga no kirjeldus ise juba tekitas minus hea tunde.
Aga nüüd sammuke tagasi. Ma olen vist terve interneti läbi lugenud ärevuse ja paanikahoogude teemal. Siinkohal ei suuda ma ära tänada, et ma oskan keeli. Kui suures plindris ma oleksin, kui peaksin oma otsingutulemusi ja pakutavat infomaterjali laskma läbi keelefiltri ehk välistama kõik võõrkeelse? Ma oleksin praegu seal, kus alguses. Oleks ja poleks ehk siis ma võin hoopis rõõmustada, et ma ei ole sellises plindris.
Mitu raamatut ma olen läbi töötanud sel teemal? Ma isegi ei tea. PALJU! Pöördepunktiks saigi ilmselt rännakumeetod, kust noppisin üles inglisekeelse märksõna #mindfulness (tähelepanelikkus?). Sealt jõudsin kindla arusaamani, et kogu minu häda on minu mõttemustrites. Need lihtsalt ei tööta enam. Ehk siis kui ühel hetkel tärganud ärevus hoiatas näiteks keerulisest olukorrast, siis täna on aeg edasi läinud, olukorrad muutunud ning äragi lahendatud. See muster annab täna valesignaali! No ja lisaks kõik need muud hädad enesekindlusega, sest siiani on mu parim meelelahutus olnud iseenda mahategemine ja raju kritiseerimine.
Rännakute abiga sain nii mõnelegi väga jaburale uskumusele jälile, mis tahtis ümbersõnastamist saada. Sain ka aru, miks ma ennast väärtusetuks olen pidanud. Täielik wow-hetk. Taoliste äratundmiste peale saab muidugi kohe uued väärtused asemele istutada ning on võimalik edasi liikuda.
Aga siin ei tohiks töö pooleli jääda!
Nüüd siseneb mängu Mel Robbins oma 5-sekundi-meetodiga ja #mindsetreset programmiga. Lihtne, kuid tüütu töö iseenda ja oma mõtlemisega. Kohe, kui avastad negatiivse või materdava mõtte, tuleb vahele STOP! 5-4-3-2-1 ning positiivses vormingus reaalsusele vastav fakt. Või kui ärevus hakkab kruttima, siis 5-4-3-2-1 ja ootuslause millestki põnevast. See 5-seki-meetod on nii vägev. Uskumatu, kuidas selle abiga on võimalik ärevusespiraal maha murda ning aju ei toodagi lõputut idiootsust. See takistab ka silmaklappides halli oleku tulekut, kus suudad näha ainult ühte heituvat mõtet, mida ma isegi mainida ei taha.
AEG! Mitte midagi ei juhtu üle öö! See töö peab kestma nädalaid, isegi kuid! Kuid õnneks iga päevaga läheb töö järjest lihtsamaks, sest aju võtab vaikselt uusi uskumusi ja mustreid omaks. Ja lisaks, ükski kraabitud põlv ei parane üleöö. Iga vigastus tahab taastumiseks aega saada.
Küll aga kõik see eelnev ei anna lahendust olukorrale, kus füüsiline ebamugavustunne (kõhuhäda, üleväsimus jne) tekitab hoogu. Mida teha selle mustri muutmiseks? Nagu ma siin eelmine post ka ilkusin, et kas tõesti pean hakkama riknenud sööki sisse endale ajama? Noh, tegelikult vist tõesti, kui tahan asja kiirendada. Küll aga saab väga palju tööd eelnevalt ära teha.
Oluline on välja noppida kõik need mõttekäigud, mis sellistel hetkedel paanikahoogu toidavad. Alates "nüüd ma surengi maha" (mis pole üldse reaalne mõte), kuni selleni, et "laps leiab mu laiba ja saab elutrauma ning peab sellega ilma minuta toime tulema" (no kui reaalne see veel on? On väga vähesed haigused, mis viivad nii kiiresti hauda. Enamasti jõuab ikka nädalpäevi haiglavoodis konutada). Iga selline mõte on tarvis läbi analüüsida, hinnata olukorra reaalsust ja muidugi panna juurde ka võimalikud tulemid. Kusjuures üldse mitte üllatuslikult selgub, et kardan lihtsalt tonti. Nüüd, kui on teadvusele tõestatud, mis võib juhtuda ja mis kohe kindlasti mitte ei juhtu, jääb oodata päris olukorda. Kui saabub see legendaarne hetk, tuleb esmalt ventileeriv mõte 5-4-3-2-1-ga maha tappa ja kõva häälega endale neidsamu tõestatud reaalseid olukordi jutustada ja kinnitada, et see on ainult kõhugripp, chillax, see saab päevaga mööda. Suure tõenäosusega peab sama asja mõned korrad ikka läbi tegema, kuid väidetavalt on ka peale teist läbitegemist juba muster ära murtud.
Kui tahate targema kinnitust saada, siis kuulake Craig Huffmani audioraamatut. Kes osta ei raatsi või netiavarustest ei leia, see võtab ühendust, "laenan"! ;)
Tavainimesele väga mõnus kuulamine, mis seletab lahti inimaju ja mõttemustrid, nende lahtimuukimise ning annab erinevate meeleoluhädadega toimetulemiseks väga konkreetseid retsepte. Ja mis kõige huvitavam, ükski nendest retseptidest ei lähe vastuollu mitte ühegi teooria ega praktikaga, mida ma sellel teekonnal olen varasemalt uurinud-puurinud. Just see fakt panebki mind nii väga tema soovitusi uskuma. Pluss teaduslik lähenemine.
Täna on väga hea päev olnud. Ärkasin 20 minutit enne kella ja hüppasin kohe voodist välja, nagu Mel Robbins soovitab (lähtudes unetsüklitest ja nende toimimisest). Võtsin hommikul aega endale, visualiseerisin head enesetunnet veidike ebamugavas olukorras, panin päevale eesmärgi sõnastades kõige olulisema asja, mille ära teen ja jätkasin päeva negatiivsete mõttemustrite jälgimisega. Ainult 2x sain ennast korrale kutsuda ning uut lähenemist tutvustada. Ja siis tuli AHHAA-moment, mida tulin siia ka jagama!
Tundub, et ärevusest ja paanikahoogudest ongi võimalik lahti saada!
Hoian kursis, kuidas mul see õnnestub!
Aga nüüd sammuke tagasi. Ma olen vist terve interneti läbi lugenud ärevuse ja paanikahoogude teemal. Siinkohal ei suuda ma ära tänada, et ma oskan keeli. Kui suures plindris ma oleksin, kui peaksin oma otsingutulemusi ja pakutavat infomaterjali laskma läbi keelefiltri ehk välistama kõik võõrkeelse? Ma oleksin praegu seal, kus alguses. Oleks ja poleks ehk siis ma võin hoopis rõõmustada, et ma ei ole sellises plindris.
Mitu raamatut ma olen läbi töötanud sel teemal? Ma isegi ei tea. PALJU! Pöördepunktiks saigi ilmselt rännakumeetod, kust noppisin üles inglisekeelse märksõna #mindfulness (tähelepanelikkus?). Sealt jõudsin kindla arusaamani, et kogu minu häda on minu mõttemustrites. Need lihtsalt ei tööta enam. Ehk siis kui ühel hetkel tärganud ärevus hoiatas näiteks keerulisest olukorrast, siis täna on aeg edasi läinud, olukorrad muutunud ning äragi lahendatud. See muster annab täna valesignaali! No ja lisaks kõik need muud hädad enesekindlusega, sest siiani on mu parim meelelahutus olnud iseenda mahategemine ja raju kritiseerimine.
Aga siin ei tohiks töö pooleli jääda!
Nüüd siseneb mängu Mel Robbins oma 5-sekundi-meetodiga ja #mindsetreset programmiga. Lihtne, kuid tüütu töö iseenda ja oma mõtlemisega. Kohe, kui avastad negatiivse või materdava mõtte, tuleb vahele STOP! 5-4-3-2-1 ning positiivses vormingus reaalsusele vastav fakt. Või kui ärevus hakkab kruttima, siis 5-4-3-2-1 ja ootuslause millestki põnevast. See 5-seki-meetod on nii vägev. Uskumatu, kuidas selle abiga on võimalik ärevusespiraal maha murda ning aju ei toodagi lõputut idiootsust. See takistab ka silmaklappides halli oleku tulekut, kus suudad näha ainult ühte heituvat mõtet, mida ma isegi mainida ei taha.
AEG! Mitte midagi ei juhtu üle öö! See töö peab kestma nädalaid, isegi kuid! Kuid õnneks iga päevaga läheb töö järjest lihtsamaks, sest aju võtab vaikselt uusi uskumusi ja mustreid omaks. Ja lisaks, ükski kraabitud põlv ei parane üleöö. Iga vigastus tahab taastumiseks aega saada.
Küll aga kõik see eelnev ei anna lahendust olukorrale, kus füüsiline ebamugavustunne (kõhuhäda, üleväsimus jne) tekitab hoogu. Mida teha selle mustri muutmiseks? Nagu ma siin eelmine post ka ilkusin, et kas tõesti pean hakkama riknenud sööki sisse endale ajama? Noh, tegelikult vist tõesti, kui tahan asja kiirendada. Küll aga saab väga palju tööd eelnevalt ära teha.
Oluline on välja noppida kõik need mõttekäigud, mis sellistel hetkedel paanikahoogu toidavad. Alates "nüüd ma surengi maha" (mis pole üldse reaalne mõte), kuni selleni, et "laps leiab mu laiba ja saab elutrauma ning peab sellega ilma minuta toime tulema" (no kui reaalne see veel on? On väga vähesed haigused, mis viivad nii kiiresti hauda. Enamasti jõuab ikka nädalpäevi haiglavoodis konutada). Iga selline mõte on tarvis läbi analüüsida, hinnata olukorra reaalsust ja muidugi panna juurde ka võimalikud tulemid. Kusjuures üldse mitte üllatuslikult selgub, et kardan lihtsalt tonti. Nüüd, kui on teadvusele tõestatud, mis võib juhtuda ja mis kohe kindlasti mitte ei juhtu, jääb oodata päris olukorda. Kui saabub see legendaarne hetk, tuleb esmalt ventileeriv mõte 5-4-3-2-1-ga maha tappa ja kõva häälega endale neidsamu tõestatud reaalseid olukordi jutustada ja kinnitada, et see on ainult kõhugripp, chillax, see saab päevaga mööda. Suure tõenäosusega peab sama asja mõned korrad ikka läbi tegema, kuid väidetavalt on ka peale teist läbitegemist juba muster ära murtud.
Kui tahate targema kinnitust saada, siis kuulake Craig Huffmani audioraamatut. Kes osta ei raatsi või netiavarustest ei leia, see võtab ühendust, "laenan"! ;)Tavainimesele väga mõnus kuulamine, mis seletab lahti inimaju ja mõttemustrid, nende lahtimuukimise ning annab erinevate meeleoluhädadega toimetulemiseks väga konkreetseid retsepte. Ja mis kõige huvitavam, ükski nendest retseptidest ei lähe vastuollu mitte ühegi teooria ega praktikaga, mida ma sellel teekonnal olen varasemalt uurinud-puurinud. Just see fakt panebki mind nii väga tema soovitusi uskuma. Pluss teaduslik lähenemine.
Täna on väga hea päev olnud. Ärkasin 20 minutit enne kella ja hüppasin kohe voodist välja, nagu Mel Robbins soovitab (lähtudes unetsüklitest ja nende toimimisest). Võtsin hommikul aega endale, visualiseerisin head enesetunnet veidike ebamugavas olukorras, panin päevale eesmärgi sõnastades kõige olulisema asja, mille ära teen ja jätkasin päeva negatiivsete mõttemustrite jälgimisega. Ainult 2x sain ennast korrale kutsuda ning uut lähenemist tutvustada. Ja siis tuli AHHAA-moment, mida tulin siia ka jagama!
Tundub, et ärevusest ja paanikahoogudest ongi võimalik lahti saada!
Hoian kursis, kuidas mul see õnnestub!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar