Ei saa hõisata, et elu on jube ilus ja ärevus on minetatud. Paremaid päevi on õnneks rohkem, kuid ka neid tõrvatilkasid tuleb ette. Ka selle ashwa-misiganes pulbrit süües. Ma nüüd täna otsustasingi, et olen ärevusfooni suhteliselt alla saanud, seega jätan kapslid sinnapaika. Mulle nimelt üldse ei meeldi, kuidas ma olen terve päev otsa uimane ja selline tunne, nagu kohe peaks voodisse sukelduma, sest öö on vahele jäänud. Ja kui hommikul saakski kauem magada, siis lihtsalt ei maga. Varem selliseid muresid küll ei esinenud. Ühesõnaga, teen ashwaga pausi.
AGA, ega ma vahepeal ka niisama pole istunud. Ikka käin ja uurin asju, sest no olukord on nii absurdne. Ma saan aru, et ise mõtteid kruttides toodad ärevust ja siis kulminatsiooniks saad paanikahoo, aga kui ongi veidike õrnem seedimine ja kohe esimese gaasimulksu peale käivitub sama asi, vat see ajab hulluks! Füüsilised ebamugavustunded lülitavad ärevuse ja paanika sisse. Miks, oo miks?
Sain teada, et ärevus ja paanika ei ole vaimuhaigus. Need võivad viimast küll põhjustada, aga tegelikult on need täiesti tavalised igapäevased asjad, mida põhjustavad ennekõike meie enda kogemused, mõtted, arusaamad ja ka väärtused. Kõige rohkem on hädas need inimesed, kes enda suhtes nõudlikumad on. Ülla-ülla. Seda kõike oleksin ma ka ise võinud teile öelda :P
Ja siis jõudsin ma sinnani, et inimese aju on ikka loll. Kõik samasugused sümptomid ja aju teisendab need kõik üheks ja samaks asjaks. Minu puhul on see siis ärevus. Ilmselt selle pärast, et see on mul palju mõtetes ja pidevalt teemaks. Ja siis kohe kui on pisikesemgi sümptom kuskil olemas, siis keha hõikab, et jou, hakkab pihta! Ja mõistusel pole jälle midagi teha. AGA üks tore tädi õpetab aju nüüd ära lollitama. Ma ei tea, kas see päriselt ka töötab, aga kindlasti proovin. Nimelt on põnevusel ja ärevusel täpselt samasugused sümptomid. Vahe on ainult mõtetes. Nii et nüüd, kui hakkab ärevaks muutuma, siis tuleb mõtetes lugeda 5-4-3-2-1, visata silme ette üks põnev sündmus lähitulevikust ja öelda endale, et oi, ma olen ikka nii põnevil selle reisi pärast. Ja pidavatki korras olema.
Nomaeitea, proovigem :)
AGA, ega ma vahepeal ka niisama pole istunud. Ikka käin ja uurin asju, sest no olukord on nii absurdne. Ma saan aru, et ise mõtteid kruttides toodad ärevust ja siis kulminatsiooniks saad paanikahoo, aga kui ongi veidike õrnem seedimine ja kohe esimese gaasimulksu peale käivitub sama asi, vat see ajab hulluks! Füüsilised ebamugavustunded lülitavad ärevuse ja paanika sisse. Miks, oo miks?
Sain teada, et ärevus ja paanika ei ole vaimuhaigus. Need võivad viimast küll põhjustada, aga tegelikult on need täiesti tavalised igapäevased asjad, mida põhjustavad ennekõike meie enda kogemused, mõtted, arusaamad ja ka väärtused. Kõige rohkem on hädas need inimesed, kes enda suhtes nõudlikumad on. Ülla-ülla. Seda kõike oleksin ma ka ise võinud teile öelda :P
Ja siis jõudsin ma sinnani, et inimese aju on ikka loll. Kõik samasugused sümptomid ja aju teisendab need kõik üheks ja samaks asjaks. Minu puhul on see siis ärevus. Ilmselt selle pärast, et see on mul palju mõtetes ja pidevalt teemaks. Ja siis kohe kui on pisikesemgi sümptom kuskil olemas, siis keha hõikab, et jou, hakkab pihta! Ja mõistusel pole jälle midagi teha. AGA üks tore tädi õpetab aju nüüd ära lollitama. Ma ei tea, kas see päriselt ka töötab, aga kindlasti proovin. Nimelt on põnevusel ja ärevusel täpselt samasugused sümptomid. Vahe on ainult mõtetes. Nii et nüüd, kui hakkab ärevaks muutuma, siis tuleb mõtetes lugeda 5-4-3-2-1, visata silme ette üks põnev sündmus lähitulevikust ja öelda endale, et oi, ma olen ikka nii põnevil selle reisi pärast. Ja pidavatki korras olema.
Nomaeitea, proovigem :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar