esmaspäev, 28. oktoober 2019

Haarasin järgmisest õlekõrrest!

3 seanssi hiljem psühholoogiga olen ma täitnud terve virna erinevaid teste ning teada saanud, et nagu polegi midagi väga viltu. Lihtsalt teatavad isiksuse iseärasused ja mõningane stress seoses mõningate argiteemadega. Nagu meil kõigil.

Kui juba kuu aega pole ühtegi paanikahoogu olnud ja siis ühel päeval täiesti lambist tabab seletamatu ärevus, siis teeb tusaseks ikka küll. Kui sa saad aru, mis seda põhjustab (haigus, tulev sündmus, tüli vms), siis on lihtne pundar lahti harutada ning sellega kõigest lahti ütelda. Tuleb mainida, et ega ma neid paanikahoogusidki enam ei karda, sest kui ta peaks peale tulema, siis sama kiiresti ta ka kaob tänu DARE võtetele. Hulluks ajab hoopis see ärevusseisund, kui ei saa mitte kuidagi olla, pea genereerib ja ainus mõte peas nutab puhkuse ja heaollah'i järele.

Psühhari soovitusel hakkasin tegelema HEA äratundmisega. Seda siis nii enda ümbert kui ka tunnet enda seest. Eriülesandena tahtsin ise neid heaoluseisundeid hakata esile kutsuma. Päris huvitavaks osutus avastus, et ega peale sooja vanni ma ühtegi taolist rõõmu või naudingut pakkuvat tegevust ei leidnudki. Enamus asjad on neutraalsed, mõningad isegi vastikud. Mismoodi peaks heaolutunnet tundma saama, kui pole midagi, mis seda esile kutsuks? Wow, päris huvitav avastus. Mul pole deprekat, stressinäitajad on kõik tip-top ja ma ei suuda elust rõõmu tunda?!? Pole ju üldse ammu, kui ma seda suutsin!!! Mis toimub?

Reedel (3 päeva tagasi) magama minnes kustutasin tule ja mind tabas paanikahoog. Ei miskit hullu, käis lainena üle ja läks. Maha jättis ärevuseloori. Mõtle siit või sealt poolt ja no ei saa aru, mis seda võiks põhjustada. Ära ka ei lähe! Täna hommikul julgesin isegi kaalule astuda. Juba mõnda aega tunnen, et püksid tahavad alla vajuda, aga kuna ma niigi kilu, siis pigem olen numbreid ignoreerinud ning proovinud jälgida põhimõtet, et igal söögikorral ma ka päriselt söön. Kaks sooja sööki päevas - ma pole kunagi nii hästi söönud! :) Krt, mu kehamassiindeks karjub alakaalulisuse järele! Kiiremas korras pean vähemalt 3 kg juurde kuskilt saama.

Lühidalt öeldes, ma olen väsinud sellest ärevusteemast ja pidevas pingesolekust. See lihtsalt kurnab igat mu keharakku ja ma olen väga väsinud! Jah, alles puhkasin nädalakese, aga see pole selline väsimus, millest saaks magades üle. Mul lihtsalt on VAJA sellest teemast enda jaoks vabaneda, et suudaksin normaalselt edasi funktsioneerida. Tugev ärevustunne kord-kaks kuus on ikka liiga palju!

Käisin täna hüpnoteraapias. Väga huvitav kogemus. Mõneti sarnaneb see kogemus siin ees pool tehtud mõtterännaku-harjutustega. Teisalt aga sain plaks ja plaks mingitele käitumismustritele väga lihtsad selgitused. Isegi sõnatuks võttis, et tunnise vestluse järel suudab keegi nii teravalt teema kokku võtta. Lõpetuseks sain rääkida oma sisemise kolliga ning talle tule otsa panna. Ei hakka üldse vastu vaidlema, päris veider kogemus isegi arvestades kogu minu retke algusest siiani. Kindlasti lähen ma kordusseansile, tõenäoliselt saab neid rohkemgi olema. Kas see on see, mis mind aitab? Ei tea, aga kindlasti on see veel üks samm veelgi edasi. Juba praegu on.

Ma olen teinud tohutult suure edasimineku võrreldes sellega, kus ma olin millalgi ammu. Aga mida paremaks ma enesetunde saan, seda rohkem ma mõistan, et isegi natukene hämarust elus on liiga palju. Sellest on vaja vabaneda! Ma ei tea kuidas, aga kuidagi peab see võimalik olema.

Hoian kursis!

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

Kust see kõik alguse sai?

See oli ligi kuus aastat tagasi, kui ma tegin läbi oma esimese paanikahoo. Mingit diagnoosi pole mulle pandud, seega meditsiinilises mõttes...