kolmapäev, 28. august 2019

See on võimalik!

Olin neli nädalat puhkusel. Seadsin nendeks päevadeks eesmärgiks võimalikult vähe stressata, lihtsalt olla ning elada üks päev korraga. Ei mingeid saavutusi, ärategemisi, minemisi või muid tohutuid ettevõtmisi. Ma lihtsalt puhkasin ja distantseerisin ennast väiksematestki stressoritest. Muideks, kas te olete märganud, kui palju negatiivset tuleb sotsiaalmeedia feedist? Kui skrollid neid ideaalseid pilte ja pealtnäha perfektseid olukordi ning kui peaksid sinna juurde mõtlema enda praeguse koha peale. Noh... Sotsiaalmeediapuhkus toob reaalsustaju tagasi. Mitu nädalat hiljem sama feedi vaadates saad aru, et see on üks suur kompositsioon ega peegelda tõelist olukorda.

Teine oluline asi, mida tahaksin kohe kõvasti rõhutada, vabane inimestest, kes sinusse ei usu või eeldavad sinust hulleimat. Lihtne näide siinkohal. Ütled kuskil grupivestluses automaatselt ühe kommentaari (mis on muidugi mitmeti tõlgendatav, sest su hääletoon ja näoilme ei tule postitusega kaasa) ja keegi seltskonnast saab südari, sest nii kohutavalt ei saa ju keegi kunagi isegi mitte mõelda, veel vähem välja öelda! Ma küsiksin siinkohal, et kui halvasti need inimesed peaksid minusse suhtuma, kui nad minust nii halba eeldavad ning igast lausest kõige kohutavamat välja imevad? Ma tegelikult ei taha seda vastust. Sind austav inimene hoopis pöörduks ja küsiks täpsustusi, kui midagi jäi arusaamatuks, mitte ei arvaks sinust kõige kohutavamat.

Milleks taluda negatiivseid inimesi enda ümber, kui selleks pole mingit vajadust? Ümbritsege ennast sellistega, kes teist vaimustuvad, kes teisse usuvad ning kellele te päriselt ka korda lähete!

Kui sa ise ennast ei austa ega armasta, siis miks peaksid seda teised tegema?!

Ütlen uhkusega, et vahepeal pole mul olnud mitte ühtegi paanikahoogu. Jah, vahepeal on hakanud ärevust üles kruvima, kuid siis olen tõdenud, et mõned päevad ongi halvemad ja teised on selle eest jälle paremad ning mõne aja pärast on ka enesetunne taas normaalne.

Kindlasti pole see saaga läbi. Iga päev on võitlus ja enesega töötamine. Aga see on võimalik! Kõige olulisem, et praegu on hea! :)

Hoian kursis!

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

Kust see kõik alguse sai?

See oli ligi kuus aastat tagasi, kui ma tegin läbi oma esimese paanikahoo. Mingit diagnoosi pole mulle pandud, seega meditsiinilises mõttes...